Kirjutasin möödunud aastal oma sõbrannaga projekti, mille eesmärk oli luua meie kodukohas Kiviõlis uudiste kanal. Meie sooviks oli, et kodukoha uudised ja muud ägedad lood saaksid pilti ja kirja ning meie kandi ja loodetavasti ka väljastpoolt olijad saaksid näha, kui äge koht meil ikka on. Nii saigi ja saime ka projektile toetust 2000 eurot, projektifondi “Nopi Üles” kaudu.
Kanali nimi – Kiviõli Rahva Ringhääling (KRR) sai pandud just selline, sest tegutseme oma stuudioga püsivalt Kiviõlis ja Kiviõli on meie kandi ainuke koht, mida nimetatakse ametlikult linnaks, seepärast tundus see valik ka õige. Kuid oma huviordbiidis hoidsime siiski ka meie ümbruses asuvaid asulaid ja valdu, nagu Sonda ja Lüganuse vald. Kui me kirjutasime koostöö soovi avaldavaid kirju lähedal asuvatele ettevõtetele ja ametiasutustesse, siis vastuseid saime väga vähe.
See oli eellugu, nn soojendus sellele, millest ma tegelikult rääkida tahan. Nimelt otsustasime me KRR 2. hooaja esimesed videod pühendada käimasolevatele omavalitsuse valimistele. Seepärast otsustasime intervjueerida kaamera ees kõiki meie kodukandis kandideerijaid – valimisliite ja üksikkandidaate. Sealt nimekirjast paraku kõikidega me sujuvale koostööle erinevatel põhjustel ei saanud. Ühe valimisliidu puhul on aga muret tekitav koht. Nimelt pöördusime me sealt nimekirjast ühe tuttava inimese poole, et uurida võimalusi nende intervjueerimiseks. Tema, aga lubas edastada palve valimisliidu esinumbrile. Nii meie kokkuleppe jäi ja olime veendunud, et nende meeskonna siseselt korraldatakse asi ära. Kuna tagasisidet ei tulnud, siis nii me ka asja jätsime ja tõime oma esimese video postituse kirjelduses välja, et selle valimisliiduga “polnud meil võimalik kontatki saada”. Mõned tunnid hiljem läks selle valimisliidu esinumber lausa põlema. Meie postkasti potsatas kiri, kus meid süüdistati valeinfo levitamises. Minu kolleeg kinnitas, et tõestus kirjad, et nende liikmele kirja saatsime on olemas ja, et kiri juhtpositsioonis olijale on edastatud. See, aga talle ei meeldinud. Ta soovis otsest pöördumist tema mitte pöörduda “juhusliku liikme” poole. Olin selleks hetkeks võtnud kirjavahetuse enda peale, sest minu kolleeg oli endast väljas, ta oli šhokeeritud. Minu käed hakkasid värisema, sest üks juht peab ennast nii kõrgeks, et nimetab oma tiimiliikmeid “juhuslikuks liikmeks”. Kas niiviisi suhtutaksegi ka edaspidi, kui ta peaks valimised võitma? Tema on volikogus ja meie oleme “juhuslikud” inimesed. Püüdsime olukorda selgitada, kuid tema sõnul me soovime neid vaid maha teha. Püüdsime endiselt selgitada, et meie uskusime, et nende valimisliidu koostöö sujub ja info edastatakse kõigini, kuid vastus oli säärane:
Lugesime kolleegiga välja, et punaseks märgitud lause osas ähvardati meid juriidiliselt. Minus tõusis viha. Selline inimene soovib saada meie linna volikokku. Inimene, kes juba praegu ei suuda inimese kombel asju ajada ja ähvardab esimesel võimalusel. Juba teises kirjas süüdistas ta meid sihilikkus laimamises, mitte ei püüdnud probleemi koos meiega lahendada, sest ka meie olime tõmmatud segadusse.
Endiselt palusime tal uurida, kas tema valimisliidu liige pole talle säärast kirja edastanud? Kuid tema ei vaevunud ennast seda kirja otsimagi, sest “tema pole selleks kohustatud, kui tema poole pole otseselt pöördutud”.
Vastasin: ” Ka meie oleme hämmingus, et siit üleolevat suhtumist välja loete. Me hetkel püüame leida lahenduse, kus võis tekkida probleem. Oleme kurvad, et nimetate meid ülbeteks. Uurime ka teie valimisliidu liikmelt, kuidas selle kirja edastamisega siis ikka jäi.
Kuid sama joru läks edasi. Tema on juht ja tema pole saanud meie otsest pöördumist. Edastasin need kirjad hiljem mõnele tuttavale, kes on kursis juriidilise ning ajakirjanduse maailmaga ja nende sõnul oleme käitunud igati õigesti, sest kui soovime teha intervjuud valimisliiduga ei pea me ilmtingimata valima juhi. Kuid meie loos on kiri edastatud ka juhile, kes lihtsalt mängib kurta ja tumma, kuigi tegelikult on ta palve saanud ja lihtsalt ei suvatsenud vastata. Nähes, et olukord toodi välja, löödi põlema. Selle inimese suhtumises olen ennegi puudujääke näinud, nii mitmedki kirjad KRR nime alt on jäänud vastuseta. Seekord mõtlesin ma kolleegide ja meie projekti huvides ja eemaldasin selle märkuse postitustest.
Täna saime kirja, mis lõppes niiviisi: “Kui soovite mõistlikku kajastust, siis täna õhtul kell 17 toimub Püssis elektrijõujaamele pühendatud mälestukivi avamine”.
Juhin Teie tähelepau sellele, et see inimene enne ajas taga korraliku pöördumist. Kuid nüüd annab pool irooniliselt teada üritusest, mis toimub sama päeva õhtul. Tekib tunne, kus pada sõimab katelt. Naljakas, kas pole?
Vastasin:
Tollel aja hetkel ja ka praegugi on see tegelane aktiivselt selle valla juhtimisega seotud. Seega säärased küsimused peaksid ju ometigi temani vallajuhtimises jõudma? Ei jõudnud ei temani, ega kellegi teiseni, sest meile lihtsalt ei vastatud.
Vastasin:
“Meie andmetel, aga olite tollel hetkel volikogu esimees ja olete seda endiselt. Oleme kurvad, et meisse sääraselt suhtute. Austame Teie palvet sellegipoolest. Kõike head!”
Ja rohkem ta meile ei vastanud……..
Lisan juurde, et selle inimese kohta laekus ka mulle vihje, et ta tegeleb tuliselt endale hääle võitmisega. On teada, et ta seisis tugevalt kahe valla liitumise vastu ja seepärast tahab ilmtingimata oma eelmise valla koosseisu valitsusse. Mina igaljuhul pöörasin mõne tuttava usu temasse ära. Oleksin väga kurb, kui säärase suhtumisega tegelane meie elu korraldaks.
Selles postituses ei maini ma nimesid ja võtan vastutuse ainult endale, hetkel ma ei esinda KRR huvisid.
Pingback-viide: Ummikus.. – Arengugoog